«
»

Sisestused puuduvad

Põhikiri

Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi põhikiri

Tagasi esilehele...

1 Üldsätted

1.1 Mittetulundusühing nimetusega Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, ametliku lühendina EVKIS, edaspidises tekstis Selts,on vabatahtlikkuse alusel ühinenud veevarustuse ja kanalisatsiooni (keskkonnatehnika) spetsialistide iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon . Seltsi tegevus rajaneb liikmete initsiatiivil ja ühiskondlikul tegevusel.

1.2 Ingliskeelsetes tekstides tuleb Seltsi nime kasutada kujul Estonian Association of Water and Wastewater Engineers,  nime ametlikuks lühendiks jääb EVKIS.

1.3 Seltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.4 Selts on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks ei ole tulu saamine. Seltsil on oma sümboolika, mida kasutatakse kirjablankettidel, ümbrikutel, kutsetel jm. Seltsil on pitsat, mille kasutamise õigus ja allkirjaõigus on Seltsi juhatuse esimehel ja juhatuse poolt volitatud füüsilistel isikutel.

1.5 Selts on majandustegevuse kaudu tulu mitte taotlev organisatsioon, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest (RT I 1996, 42, 811 ja hilisemad muudatused) ning muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast, samuti üldkogu ja juhtorganite otsustest.

2 Seltsi tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise viisid

2.1 Seltsi tegevuse eesmärgid

Seltsi tegevuse eesmärkideks on:

  • veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneride erialaste teadmiste täiendamisele kaasa aitamine, korraldades erialaseid seminare ja koolitusi;
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneri, diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneri ja volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneri kutsekvalifikatsiooni omistamisel osalemine;
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni alaste normdokumentide väljatöötamisel osalemine;
  • erialast teadus-tehnikaalast tegevust edendavate organite töös osalemine, vajadusel delegeerides nendesse oma esindajad;
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni alase hariduse tõhustamisele kaasa aitamine Eestis kõigil tasanditel;
  • tutvustada ja propageerida keskkonnatehnika valdkonna nüüdisaegseid saavutusi ning osaleda nende evitamisel vabariigi majanduses;
  • keskkonnahoidliku arengu soosimine Eestis;
  • koostöö süvendamine samasuguste seltsidega kodu- ja välismaal;
  • teenekate erialainseneride mälestuse tähistamine ja jäädvustamine.


2.2 Seltsi eesmärkide saavutamine

Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Selts:

  • teeb koostööd ja asub lepingulistesse suhetesse asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega nii kodu- kui ka välismaal;
  • korraldab loenguid, diskussioone, seminare, konsultatsioone, näitusi, konverentse ja muid erialaseid üritusi, osaleb sellistel üritustel;
  • kogub ja levitab erialast teavet;
  • osaleb erialase eestikeelse terminoloogia ja teabekeele loomises, korrastamises ja tutvustamises;
  • tutvustab Seltsi tegevust interneti kodulehel ja trükiste avaldamise teel;
  • osaleb erialase põhi- ja täiendõppe korraldamises ning õppekavade hindamises ja koostamises;
  • teostab erialaste uurimistööde ja projektide retsenseerimist ja ekspertiise;
  • tutvustab Seltsi ja tema liikmete tegevust meediavahendite kaudu;
  • korraldab Seltsi liikmetele ühisüritusi;
  • moodustab vajadusel ajutisi komisjone ja sektsioone esilekerkivate probleemide lahendamiseks.


3 Seltsi liikmed, liikmeks astumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

3.1 Seltsi liikmeskond

3.1.1  Seltsi liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja toetajaliikmed.

3.1.2  Seltsi tegevliikmeks võib olla Eesti kodanik või alaliselt Eestis elav ja töötav välismaalane, kellel on veevarustuse ja kanalisatsiooni (keskkonnatehnika) alane  eriharidus, kes tunnustab Seltsi põhikirja ja kes oma tegevusega aitab kaasa Seltsi eesmärkide saavutamisele.

3.1.3  Juhatuse otsusega võib Seltsi tegevliikmeks vastu võtta ka mõne teise eriala insenere, bakalauruseid, magistreid ja doktoreid, kes on kaua töötanud veevarustuse ja kanalisatsiooni (keskkonnatehnika) alast eriharidust nõudval ametikohal ja kellel on vastava eriala insenerile vajalikud oskused ja kogemused.

3.1.4         Seltsi toetajaliige võib olla füüsiline või juriidiline isik (kollektiiv) Eestist või välismaalt, kes tõhusalt toetab Seltsi tegevust. Füüsilisest isikust välisliige võib olla valitud Seltsi tegevust toetavate välisriikide kodanike hulgast.

3.2 Seltsi liikmeks astumise kord

Liikmeks astumisel peab soovija esitama Seltsi juhatusele vormikohase avalduse. Liikmeks vastuvõtu otsustab juhatus oma koosolekul lihthäälte enamusega ühe kuu jooksul. Seltsil on sisseastumis- ja liikmemaks, mille suuruse ja tasumise korra otsustab seltsi üldkogu.

3.3 Seltsist väljaarvamise tingimused ja kord

Seltsi liige kustutatakse nimekirjast juhatuse koosoleku otsusega. Kustutamise aluseks võib olla liikme kirjalik lahkumisavaldus või Seltsi põhikirjaliste kohustuste korduv mittetäitmine.

Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui:

·          seltsi liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud seltsi liikmemaksu;

·          ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi seltsi üldkoosolekul või seltsi poolt korraldatud üritusel;

·          astub seltsiga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks

 

4 Seltsi tegevliikme õigused ja kohustused

4.1 Liikme õigused

Liikmel on õigus:

  • valida esindajaid Seltsi juhtorganitesse ja olla ise nendesse valitud;
  • osaleda hääleõigusega Seltsi üldkoosolekuil;
  • osa võtta Seltsi üritustest;
  • kasutada Seltsi teabefonde;
  • saada juhatuse poolt volitatud isikutelt retsensioone ja hinnanguid oma töö kohta;
  • avaldada oma töid Seltsi väljaannetes;
  • esitada juhatusele või volikogule ettepanekuid ja arupärimisi Seltsi tegevuse kohta.


4.2 Liikme kohustused

Liige on kohustatud:

  • täitma Seltsi põhikirja nõudeid;
  • kaasa aitama Seltsi eesmärkide elluviimisele;
  • tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
  • täitma Seltsi üldkogu, volikogu ja juhatuse otsuseid;
  • juhinduma oma tegevuses kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksist.


5 Seltsi toetajaliikmed, nende õigused ja kohustused

5.1 Toetajaliikmed

  • Toetajaliikmeteks võivad olla inseneritegevuse edendamisest huvitatud organisatsioonid ja ettevõtjad.
  • Toetajaliikmeks saamiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Seltsi juhatusele. Juhatus otsustab toetajaliikme staatuse andmise ühe kuu jooksul.
  • Toetajaliikme liikmemaksu suurus lepitakse kokku Seltsi juhatuse ja toetajaliikme vahel, lähtudes üldkogu poolt kinnitatud ühtsetest põhimõtetest.


5.2 Toetajaliikme õigused

Toetajaliikmel on õigus:

  • osaleda Seltsi poolt korraldatavatel üritustel;
  • osaleda oma esindaja kaudu nõuandva häälega Seltsi juhtorganite toos ja üldkogul;
  • teha ettepanekuid ja järelepärimisi juhatusele;
  • kasutada Seltsi sümboolikat ja olla loetletud Seltsi toetajaliikmete avalikus nimekirjas.

5.3 Toetajaliikme kohustused

Toetajaliikmel on kohustus:

  • kaasa aidata Seltsi eesmärkide elluviimisele;
  • tasuda vastavalt alljaotisele 6.1.3 kokku lepitud iga-aastane liikmemaks.

 

5.4 Toetajaliikme liikmelisuse lõppemine

Toetajaliikme liikmelisus lõpeb:

  • toetajaliikme enda kirjaliku avalduse alusel, kusjuures juhatus teeb välja­arvamise otsuse ühe kuu jooksul;
  • Seltsi liikme poolt koos kirjalike põhjendustega esitatud kirjaliku avalduse alusel ja juhatuse otsuse põhjal;
  • üldkogu otsuse põhjal, mis on vastu võetud vähemalt 2/3 häälteenamusega.


6 Seltsi tegevuse juhtimine

6.1 Üldkogu

6.1.1 Seltsi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek (edaspidises tekstis üldkogu).

Üldkogu:

1) kuulab ära ja arutab ettekandeid veevarustuse ja kanalisatsiooni (keskkonnatehnika) alase  olukorra ning tuleviku kohta Eestis;

3) võtab vastu Seltsi põhikirja ja selle muudatused ning veevarustuse ja kanalisatsiooni (keskkonnatehnika) alase valdkonna pikaajalised arengusoovitused.

6.1.2 Üldkogu tuleb kokku volikogu kutsel vähemalt üks kord  aasta jooksul. Üldkogu toimumise aeg teatatakse liikmetele vähemalt neliteist päeva varem.

6.1.3 Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 50% liikmetest. Kvoorumi puudumisele järgnenud teistkordsel kokkukutsumisel on üldkogu otsustus­võimeline sõltumata kohalviibijate arvust.

6.1.4 Üldkogu võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Üldkogu otsus põhikirja muutmise kohta loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 osalenud liikmetest.

6.1.5 Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad posti või elektronposti teel kõik Seltsi liikmed.

6.2 Volikogu

6.2.1 Üldkogu istungite vahelisel perioodil juhib seltsi tegevust volinike koosolek (edaspidises tekstis volikogu). Volikogu valitakse kolmeks aastaks.

Volikogu pädevuses on:

6.2.2 ühingu tegevuse planeerimine, tegevuskava kinnitamine;

6.2.3 ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;

6.2.4 ühingu liitumise otsustamine teiste organisatsioonidega ja ühingu esindajate määramine;

6.2.5 järelevalve juhatuse tegevuse üle.

6.2.6 Volikogul on õigus anda juhatusele korraldusi ühingu juhtimisel.

6.2.7 Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis või vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Koosolek tuleb kokku kutsuda kui seda nõuab vähemalt 1/3 volikogu liikmetest või juhatuse liige. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline kui koosolekus osaleb vähemalt pool volikogu liikmetest ja volikogu esimees või aseesimees. Koosoleku otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud volikogu liikmetest. Volikogu liige võtab koosolekust osa isiklikult või hääleõigusega esindaja kaudu. Esindajaks saab olla kirjaliku volituse alusel ainult teine volikogu liige.

6.2.8 Ühingut esindab ja juhib juhatus. Juhatuses on minimaalselt 3 liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis, mõnes  teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmed määrab volikogu kolmeks aastaks. Volikogu liige võib olla juhatuse liige. Volikogu otsusel võib juhatuse liikme tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral ühingut juhtida.

6.2.9 Volikogu määrab juhatuse esimehe, kes võib ühtlasi olla volikogu esimees. Juhatuse esimehe ja/või volikogu esimehe ülesandeks on juhatuse ja/või volikogu töö korraldamine.6.2.10 Volikogu on vastutav Seltsi üldkogu ees.

6.2.11 Valitud volikogu astub tegevusse üldkogu toimumisele järgneval aastal.

6.3 Juhatus

6.3.1 Volikogu istungite vahelisel perioodil juhib Seltsi tegevust juhatus.

6.3.2 Juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks võidakse nendega sõlmida vastavad lepingud. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkogu poolt valitud isik. Juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpeb leping tagasikutsumise päevast, kui lepingust ei tulene teisiti.

6.3.3 Juhatus on kohustatud andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitab vastava aruande üks kord aastas ühingu üldkogule koos majandusaasta aruande kinnitamisega.

6.3.4 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.

6.3.5 Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab need üldkogule kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.. Kui ühingul on audiitor või revident, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revidendi arvamuse. Juhatus esitab aruanded audiitorile või revidendile selliselt, et üldkogu jõuaks kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

6.3.6 Üldkogu teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkogu revidendi või audiitori. Juhatuse ja volikogu liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revident või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkogule.


7 Seltsi vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord

7.1 Rahalised vahendid

Seltsi rahalised vahendid moodustuvad:

  • liikmemaksudest;
  • Seltsi poolt organiseeritavate ürituste ühekordsetest osavõtumaksudest;
  • ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute toetussummadest ja annetustest;
  • tasust, mis laekub Seltsi poolt teostatud lepinguliste tööde ja erialaste teenuste eest;
  • Seltsi väljaannete realiseerimisel saadavast tulust;
  • muudest rahalistest laekumistest.


7.2 Varad

7.2.1 Seltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus seadusega.

7.2.2 Seltsi vara võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada Seltsi liikmete vahel.

7.3 Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ning Seltsi liikmed ei kanna vastutust Seltsi varaliste kohustuste eest.

7.4 Seltsi majandusaasta kestab 01. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

8 Põhikirja muutmise ja täiendamise kord

Seltsi põhikirja muutmise õigus on ainult üldkogul. Muudatused registreeritakse mittetulundusühingute seaduses ette nähtud korras.

9 Seltsi ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord

9.1 Seltsi ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub üldkogu otsuse alusel, halduskohtu otsuse alusel või allesjäänud liikmete otsuse alusel juhul, kui neid on vähem kui kolm.

9.2 Seltsi ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt üldkogu otsustele ja õigusaktidele.

9.3 Seltsi tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimismenetlus, mille viib läbi üldkogu poolt valitud likvideerimiskomisjon.

9.4 Seltsi likvideerimisel jagab likvideerimiskomisjon pärast võlausaldajate nõuete rahuldamisest allesjäänud vara ja rahalised vahendid üldkogu otsust arvestades sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ühegi erandita vastavalt tulumaksuseaduse §11.

9.5 Muud põhikirjas reguleerimata Seltsi tegevuse lõpetamisega seotud küsimused lahendatakse kooskõlas üldkogu otsuste ja õigusaktidega.

Põhikirja algtekst on vastu võetud Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi asutamiskoosolekul 06.novembril 2008a.